Tänavu otsustasin lisaks peibutusjahi eeltöödele proovida ka kevadist peibutamist. Ühel aprillikuu õhtul (06.04) õnnestuski rapsipõllu servas toituv nooremapoolne loom lagedale meelitada. Ta lähenes kahtlevalt vaid 50 meetrit aga minul lasi vaikse kontakthäälitsusega 100 meetrit lähemale kõndida. Nagu ikka kulub peibutamisel aeg kiirelt ja pimeda saabudes head loodusfotot jäädvustada ei õnnestunudki. Arvestades ala lagedust oli 50 meetrine distants üsna ärevaks tegev, olgugi, et mingisugust ohtu siin polnud. 


Kuid mitte igal korral ei õnnestu põtra "ninapidi" vedada. Vaid nädal hiljem, 12 aprillil,  proovisin järjekordselt vaiksema kontakthäälega ühte looma peibutada. Kui alguses andis lootust see, et põdralehm seisatas ja lasi mul lähemale hiilida siis tuleb tõdeda, et kuna põder minu poole ei liikunud siis peibutamine ebaõnnestus. Pealegi tuli üsna pea kuuldavale põtradele iseloomulik möirgamine. Ka tuule suund ei olnud selles situatsioonis minu kasuks. 

5. mai - pabulaloenduse käigus silmasin eemalt põdramullikat. Gps ühes käes ja märkmik teises hakkasin "kontakt" naaksudega meelitama. Tuli mitu korda uudistama ja lasi ka minul läheneda. Tagantjärgi - naaksud olid ehk liialt intensiivsed ja jäigad aga antud olukorras töötasid. Viimases faasis võtsin mobiili...